:

. Uni ja unenaod (estonii)






Uni ja unenaod (estonii)

Eesti Krgem Kommertskool

Pshholoogia kursuset

Uni ja unenod

ppejud: professor J. Ennulo

pilane: Mark Maslov

B - 11

Tallinn 1998

Sissejuhatus

Eesmrgiks on avada kursuset uneno olemus vttes aluseks inimtegevuses

loomingut, prohvetlust, endeid, arengut.

Uneno pshholoogia

ENNUSTAMINE JA THENDUSUNI LBI AEGADE

LOODUSRAHVASTE UNENOD

Professor K. Ramul tsiteerib jesuiite, kes XVIIsajandi keskel lksid

Kanadasse indiaanlasi (huroone) igesse usku prama:

,,Unengu on oraakel, mille poole kik need rahvad prduvad ja mida nad

kuulavad; on prohvet, kes ennustab neile tuleviku sndmusi, K.assandra

(Troojd. kuninga Priamose ttar, ennustaja), kes hoiatab neid nnetuste

eest, mis neid hvardavad, harilik arst nende haigustes...

Kui pealik rgib helt poolt ja unengu teiselt poolt, siis vib pealik

karjuda nii palju kui tahab esimesena tidetakse uneno ksk. Unengu on

sagedasti eesistujaks nende nupidamistel. Kauplemist, kalapki ja

kttimisf alustatakse harilikult uneno loaga... Neil ei ole midagi nii

kallist, millest nad hea meelega ei loobuks mne uneno prast. ieti elda

see on huroonide peajumal."

Phja-Ameerika irokeesi himurhma kuuluvate t ? e r o k i i d e kohta on

etnograafid mrkinud, et neil on kombeks end ravida ka unenos juhtunud

ussihammustuse puhul.

Suurjrvistu mbruses elavatel o d z i b v a -indiaanlastel on veel tnini

alles muistne komme saada unes juhendeid haiguse vastu. Eelnevalt tuleb

nlgida, teistest eralduda, heita magama ja oodata vaimolevust, kes tleb

prognoosi ning annab soovitusi.

Arvatavasti on indiaanlased iseseisvalt tulnud samasu-gusele ravimeetodile,

nagu oli kasutusel Vana-Egiptuses ja -Kreekas.

,,ks suguharu pealik sai kuulda, et keegi ta alamatest oli unes ninud

sugulist vahekorda he tema ttrega. Pealik nudis alamalt tie pruudi

lunaraha selle phjendu-sega, et magaja hing oli saanud naudingu-rahulduse,

mis seaduse jrgi on vimalik ainult, kui pealikule tasutakse ta ttre

hind."

Aafrikas o n a ? a n t i rahvusel abieluinimestele ette nhtud karistus ka

unes juhtunud abielurikkumise eest.

Etnograaf L. Sternberg kirjeldab ht Aafrika rndurit, kelle juurde tuli

150 km kauguselt (jalgsi muidugi) kohalik elanik ja nudis kahjutasu orja

tapmise eest. Nimelt oli ta ninud unes, et vras rndur oli tapnud tema

orja.

Aafrika k o n d e suguharu liikmed jaotavad thendus-unengusid kahte

suurde liiki: tavalised thendused ning teade, mille annab magajale surnu

vaim vi jumal.

Analoogseid kirjapanekuid on ka Okeaania paapuate kohta:

,,Unengudel enestel on maagide niatoimingutes erakordselt suur thtsus,

sest prismaalaste arvates avaldub nendes nhtustes surnud maagide tahe."

Polneeslaste kohta on kirjutatud nii:

,,0ma kutselt olid oraaklitele vga lhedased ennustajad, kes niteks Havai

saartel ennustasid tulevikku ohvrilooma sisikonna jrgi. Ei puudunud ka

unenoseletajad ja maagid, kes haigeid ravisid."

Ennustamine polnud vanasti sugugi ohutu eriala. Herodotos kirjutab, mis

juhtus V sajandil e.Kr. skdi ennustajatega, kui leiti,et nende ennustused

pole iged.

,,Erinustajad hukatakse jrgmisel viisil: vanker laotatakse hagu tis ja

hrjad rakendatakse ette; ennustajatel kidetakse jalad kinni, ked

seotakse selja taha ning suud topitakse tis ja nad pannakse haokuhja

sisse. Haod sdatakse plema, hrjad hirmutatakse lhkuma ning kihutatakse

sitma. Sageli hukkuvad hrjad koos ennusta-jatega leekides, aga juhul kui

tiisel ra pleb, saavad hrjad pgenema ning psevad ainult pletustega.

Siin kirjelda-tud viisil pletavad nad ennustajaid ka teistel phjustel ja

nimetavad neid siis valeprohvetiteks.

Aga keda kuningas tappa laseb, nende poegadele ka ei halastata ja kik

meessoost jrglased hukatakse, kuid naissoole ei tehta mingit kurja."

Samu kombeid on harrastatud ka Vana-Indias, kus kolm korda eksinud

ennustaja viidi seotult dzunglisse tiigritele toiduks.

Siberi ?amaanidel oli ennustamine samuti olulisel kohal. Nii on kirjutatud

slkuppide kohta jrgmist: ,,Ngijat nimetatakse slkuppidel ,,djutsil".

Ta neb prohvetlikke unengusid. Ka tajb ta rkvel paragnostiliselt

mbruses valitsevat olukorda. Kui kellelgi tekib vajadus kutsuda ?amaani

haige juurde, teab ?amaan juba seda. Kui ta koju jb ja haiget vaatama

tuleb, on tervistumislootust, kui aga ?amaan enne kutsumist kodunt lahkub,

pole paranemisloo-tust."

Ka ks k e t i ?amaani, bangose funktsioone on ennustamine. E. Aleksejenko

kirjutab:

,,Bangosele omistati vime teada, kes ammu surnud sugulastest peab tagasi

prduma uue inimesena. Nad teatavad rasedale naisele ta tulevase lapse

nime."

Ennustati nii unengude kui lkke praksumise iserasus-te jrgi.

Kauaaegsed tavad on taassndide jlgimisel ka t u v a ?amaanidel

bnidel. V. Djakonova kirjutab:

,,Prast samaani surma ei linud ta hing ra. Tema vttis enda juurde taiga

vi mgede isand, muutes ta kajaks vi millekski thjaks. Sellesse

perekonda prdus prilikkuse teel tagasi vaid,, bn" (samanistlik anne).

Erinevalt "sunusest" asub,, bn" prast kandja surma kuskil lhedases

maakohas. Mnikord aga ei tulnud see esivane-mate peresse. Sel puhul

arvati, et ta on linud siinsetest kohtadest liiga kaugele.

Tugevad ?amaanid suutsid veel eluajal ennustada, kellesse sugulastest

,,bn" siseneb. Kui ,,sunus" tuli peresse taevast (tengri), siis selline

samaan muutus tugevaks ja teda nimetati tengri bniks. (Sama ettekuju-tus

on ka laamadel.)"

Tenoliselt on Tuva jt. Altai piirkondade uskumuste mju ulatunud ka

muistsesse Tiibeti bni-religiooni, mille phjal veel tnapevalgi

otsitakse taassndinud dalai-laamasid. Vastupidine levikutee on vhem

tenoline, sest taassnnipetus on levinud le kogu Siberi, kusjuures

puuduvad mrgatavad budistlikud mjud. Vimalik on ka veel selline variant,

et Siberi ja Tiibeti rahvausund on prit hisest eelkultuurist.

Elusaatust ennustasid tuva ?amaanid vana-aasta htulveel snnimrkide

jrgi. Thtsamaid mrke oli 9. Mehel loeti neid kellaosuti suunas,

arvestades seejuures 12-aastast loomkalendrit. Naise snnimrke loeti

vastupidises jrje-korras. Tpne mrkide tlgendus pole teada.

Ka meie kaugemal himurahval, laplastel ehk saamidel on huvitavaid

ennustuskombeid. Et laplased elavad sna hredalt asustatud alal, siis on

iga klalise tulek sndmuseks. Laplaste riietuse, saanide ja koja juures on

rohkesti tegemist paeltega. Sellega on seotud omaprane ennete ssteem:

kui paelad lhevad slme, tuleb vraid;

umbslme puhul on tulija vaene;

tmbslme puhul tuleb rikas;

kui slme lks nri ots, ei ela tulija kaua;

kui slm tuli keskele, elab tulija kaua.

Nagu teistelgi rahvastel, on laplaste rahvausus paremal poolel erinev

thendus vasemast. Niteks kui sgeleb vasem ksi, siis saad midagi;

sgeleb parem ksi annad midagi.

Unesmbolid on laplastel mneti sarnased teistegi rahvaste omadega. Nites:

purunenud tuba vi ait thistab omaste surma; neiuga armatsemine haigust;

kui naine annab midagi, thendab see haigust; purjusolek halba sndmust;

kui raske haige neb end tervena, vib oodata surma.

Samanism on rahvausund olnud ka eestlastel. Veel tnini on kibel vljendid

nagu ,,vaim tuleb peale" (inspiratsiooni thenduses). Vljend ,,meelt

lahutama" thendab U. Masingu arvates hingerndu. Veel aastal 1071 on

Novgorodi kroonikas t?uudi (eesti) nia transsi ehk lvesse langemist

kirjeldatud. Igatahes on Saaremaal tnini silinud veel Lve je nimetus.

Viljandi- ja Valgamaal on olnud. Lve-nimelised klad. Lti Henriku

kroonikas on viiteid arbuga ennustamisele, mida toimetati enne thtsaid

sjalis-poliitilisi sndmusi.

SUMER JA EGIPTUS

Juba maailma esimeses tsivilisatsioonis, Vana-Sumeris (hilisema nimega

Kaldea) tunti unengude tlgendamist. Selle jaoks olid spetsiaalsed

preestrid. Nagu mrgib antiikaja ajaloolane Strabon, teati veel meie

ajaarvamise algul nimetust ,,kaldealane" phithenduses ,,uneseletaja".

Ennustamisega ldse tegelesid veel astroloogid jt. mantikatundjad. Sumeri

mantika heks erijooneks peab A. Lehman vaimkaitsja vahetut mju. Vana-

Sumerist on teada ka in aailma esimene kirjapandud unengu. See on prit

muistse, XXIII saj. e.Kr. kirjapandud ,,Gilgame?i eepose" esimeselt

kiilkirjatahvlilt. Uneno eellugu on selline: Uruki linna kuningas (elas u.

2700 a. e.Kr.) on kll suur vgevuselt ja toreduselt, aga ta rhub rahvast

liiga rngalt. Jumalad otsustavad luua talle vastukaaluks litugeva

loominimese Enkidu. Templiprostituudi vlusid kasutades meelitab Gilgame?

Enkidu mgedest Uruki linna. Kui nad on linna judnud, tleb prostituut

Enkidule:

,,Veel enne, kui sa mgedest alla laskusid, ngi Gilgame? Uruki linns sind

unes. rgates rkis ta sellest oma emale:

,,Mu ema, ma ngin tna sel und. Taevas oli tis thti. NaguAnu (Sumeri

taevajumal I.S.) sjavgi, langes mu peale Inimene, kes sndinud mgedes.

Ma piidsin teda haarata, aga tema oli tugevam. Ma pdsin teda heita, aga

ta ei kikunud. Tema vastu tusis kogu Uruki rahvas. Tema aga seisis nagu

sammas ja tal suudeldi jalgu. Siis hppasin talle peale nagu naisele. Sain

tast jagu ja paiskasin ta sinu jalge ette. Sina ju tahtsid, et me

mdaksime judu."

Rimat-Helit (Gilgame?i ema, jumal Ninsani epiteet I.S.), kes teab kike,

rgib isandale, Rimat-Helit, kiketeadja, tleb Gilgamesile:

See, keda ngid keset thti hiiglaslikus taevas, kes nagu Anu sjavgi

sulle peale tormas, keda sa vitsid ja mu jalge ette paiskasid see on aus

ja tugev sber. Ta aitab alati spra. Ta jud saab kuulsaks le kogu maa.

Ta jud on suur nagu Anu sjavgi."

Nagu eeposest teame, saidki Gilgame? ja Enkidu spradeks ja sooritasid koos

mitmeid vitlusi ja seiklusi.

Teisel savitahvlil on kirjas ka Enkidu unengu. Seal on juttu reisist,

mille Enkidu sooritas kotkasmehega allilma, ja on mainitud ka prohveteid.

(Tsiteeritud teoses on Enkidu asemel kasutatud Eabani nime.)

Kokku on Gilgame?i eeposes seitse unendkirjeldust.

Ka Vana-Egiptuses olid preesterprohvetite koolid, tunti smboolsete

unengude seletamist, valmistati ette ka naisprohveteid. Et sellisele

tegevusele suurt thendust omistati, nitab asjaolu, et kuningate ja

vaaraode juures tegutsesid elukutselised uneseletajad. Vanim unengude

seletaja ongi prit Egiptusest, 12. dnastia ajast (2000-1790 a.e.Kr.).

Mni nide ldse egiptuse smboolikast. Tusev tht thistas inimese sndi,

rngas mehelikkust, poolkuu meest (abikaasat), krg naist, ruut tiust

(mehe ja naise hendus), sdatud lamp hinge, pike head saatust, slm

abielu, puu oksakoht elujudu.

Vrvustest smboliseeris helesinine kui pha vrv vaimu, valge tarkust,

kuldne seadust ja must allilma.

Tihti oli unedel riikide saatusi mrav mju. Nii viitab egptoloog J.

Bonwick oma raamatus Napata linnas asuvale monumendile, kus on

hieroglfkirjas raiutud kuningas Aman-Meri-Nout unengu. Vimalik, et

tegemist on Napata kuninga Pianehi (nn. Etioopia-dnastia, 751-656 a.e.Kr.)

egiptuseprase nimega.

Kuningas olevat hel l ninud, et seisab noga itta. Temast mlemal pool

on aga kaks madu.

Kuninga und seletati nii, et lisaks^lunasse jvale Etioopiale saab ta ka

phjapoolse ala, Egiptuse peremeheks.

Kuningas vtnudki ette sjakigu ja vallutanud plise Egiptuse vaaraode

residentsi Memphise.

Vanas Egiptuses oli phimte, et unengusid saadab jumal, kes vajaduse

korral lkitab ka uneseletaja. Head uned prinevad taeva- ja

ennustusjumalalt Horuselt, halvad uned kurjuse, tormi- ja sjajumalalt

Setilt.

,,Gilgame?i eepose" jrel on teiseks lesmrgitud unenoks arvatavasti

Egiptuse printsi Thutmos IV uni u. 1450 a.e.Kr.

Olles Sfinksi juurde jalutanud, heitnud prints magama. Edasi seisab

kivitahvlil hieroglfkirjas jrgmist:

,,Momendil, mil Pike oli seniidis, ngi ta und. Talle tundus, nagu oleks

suur jumal ise temaga rkinud:

,,Mrka mind, vaata mind, mu poeg Thutmos. Olen su isa Hormakhu, Khepra Ra

Toom. Sa saad kuningriigi. Maa vheneb oma pikkuselt ja laiuselt. Kllus ja

rikkus kuivavad kokku... Sulle saab elupuult annetatud palju aastaid. Ma

annan lima kigist asjadest. Selles paigas, kus ma olen, on liiv mind

katnud. Luba, et tidad mu sdamesoovi. Siis annetan ma sulle kunsti, mu

poeg, annetan vime, mu aitaja..."

Kui Thutmosis IV sai vaaraoks, laskis ta puhastada Hormakhule phendatud

sfinksi tuiskliivast. Ja nagu unengu oli lubanud, oli Thutmosis IV

valitsusaeg pikk ja viljakas."

Vana-Egiptuses oli IV-III saj.e.Kr. veel komme panna haigeid peajumal

Serapise templisse magama. Jumal pidi end unes ilmutama ja andma nu,

kuidas terveks saada.

Serapise nimi tuleneb arvatavasti surnust lestusnud pha hrja nimest:

Apis + jumal Osiris Oserapis Serapis.

VANA-KREEKA

Egiptuse uskumused levisid Kreekasse arvatavasti juba enne 1000 a.e.Kr.

Kreeta ja Foiniikia kaudu ning hiljem, kui olid Kreeka-Prsia sjad, Prsia

kaudu.

Ka Kreekas levis ,,templiune" komme. Seda harrastati egiptlastelt laenatud

jumala Serapise ja arstikunsti jumala Asklepiose templeis ning see sai

nimetuseks inkubatsioon.

Huvitav detail: kreeka arstikunstijumal Askle-pios onennustusjumal Apolloni

poeg. Apollon on aga omakorda peajumal Zeusi (Egiptuses vastas sellele

Serapis) poeg.

Kui templiunes antud juhatus osutus igeks, siis kingiti templile vastava

organi elevandiluust, hbedast vi kullast kujutis. Tavaliselt lisati sinna

veel selgituseks ,,kat onar" une phjal.

heks Kreeka unenoseletaja Artemidorose allikaks olidki Asklepiose templis

nhtus tervistumisunenod. II saj.e.Kr. kirjutab Artemidoros kokkuvtte

unesmbolite tlgendamisest ,,0neirokritika".

Niteks ksti hel haigel unes sa ,,srmi". Uneseletaja preestri seletuse

kohaselt si haige datleid, mida nimetati nende kuju jrgi ka srmedeks, ja

tervistus.

ks rinnapletikuga naine ngi unes, et oinas imes ta haiget rinda,

misjrel see sai terveks. Uneseletaja kskis ravimit valmistada hest

rohust, arnoglossusest (oinakee-lest) ja haige sai terveks.

Huvitav on mrkida, et toodud nites on rakendust leidnud snalised

sarnasusassotsiatsioonid. Artemido-ros lisab, et osa ,,unengusid on

realistlikud ja iga uneno seletamisel tuleb arvestada unengija isiksust".

Kreeka arstikunsti esiisale Hippokratesele omistatakse thelepanek, et

mnikord avaldub haigus'kigepealt unes. Usk unes saadavaisse arstlikesse

petustesse oli nii tugev, et isegi Makedoonia Aleksander ngi unes

senitundmatut ravimtaime, millega raviti terveks vepealik Ptolemaios.

Cicero kirjutab sellest nii:

,,MafcedooTiia Aleksander, magades hes telgis oma sbr Ptolemaiosega,

keda oli tabanud vaenlase mrginool, ngi sellist und : tema juurde tulnud

madu, kes kutsunud Olymposelt oma ema. Sellel olnud kes suur omaprase

kuju ja vrvusega ravimtaime juur, mida ta nitas Aleksandrile. Hommikul

rgates olnud Aleksandril selle juure vlimus hsti meeles. Ta saatnud

sdurid sellist juurt otsima. Varsti ravimtaim leitigi ja Ptolemaios ning

teised mrginoolest tabatud sdurid said terveks."

Ateena linnriigi valitseja Periklese (495-429 a.e.Kr.) sbrataril Aspasial

tekkinud kord haavand luale. Raviks aidanud vaid rohi, mida teatanud

Veenus, kps ilmus tuvi kujul.

Periklese enda kohta liigub ka selline jutt, millest rgib Herodotos.

,,Too Agariste (Periklese ema I.S.) abiellus Xanthip-pos Ariphronose

pojaga ja kui ta nnistatud seisukorras oli, ngi ta unes, et snnib lvi.

Ja mni pev hiljem snnitaski ta Periklese, Xanthippose poja."

,

Peale meditsiiniliste probleemide otsiti unengudelt abi ka riiklikes

ksimustes. Spartas toimusid iga-aastased ,,eforad" viie krgema

riigiametniku templiuned, mille jrel koostati vi muudeti seadusi. Et

riigimeeste vimed jid tihtipeale kasinaks, loodi riiklike ksimuste

thtsust arvestades spetsiaalsed oraaklid, elukutselised ennustajad.

Kuulsaim oraakel o'li Delfis, Kesk-Kreekas Korinthose lahe res Parnassose

me nlval. Delfi oraakli tegutsemisest on teateid alates VII saj.e.Kr.

Ekstaatilisse seisundisse viidud naisprohvet ptia andis thtsaid

ennustusi. Muuseas peeti Delfis veel nn. ptiamnge, mis olid muusikalis-

sportlikud vistlused ja mida peeti nagu olmpiamngegi iga nelja aasta

jrel. Ptiamnge peeti alates 582. aastast e.Kr. kuni IV sajandini e.Kr.,

seega umbes 900 aastat.

Teatavasti oli Delfi oraakel phitsetud ennustusjumal Apollonile, kes oli

htlasi Pikese jumal. Apolloni kaksikde Artemis, nidusjumalanna, oli aga

K u u jumalanna. Nii seostati ennustamist ja maagiat kah^ peamise

taevakehaga.

Ptia nimetus on vib-olla seotud Delfi oraakli eellooga. Varem valitses

Delfit draakon Python, kes olevat oma raske kehaga lmastanud mgesid.

Apollon tapnud Pythoni oma eksimatu noolega, kaevanud ta maa sisse ja

rajanud sinna templi, et inimesed saaksid teada Zeusi tahet.

: 1, 2, 3, 4, 5



2012
.