V. Blavatski jt. ajaloolased vдidavad, et Delfi pьhamu kajastas Kreekas
Kreeta kultuuri mхju.
Apolloni vхit Pythoni ьle vдljendab S. Lurje arvates ,,хhujumalate" vхitu
vanemate paikkondlike maajumalate ьle. Oli ju Delfi ennustustempel ehk
manteia (oraeula on rooma termin) algselt pьhendatud maajumalannale Gaiale.
Vхimalik ka, et Pythoni analoogiks on Typhon ja selle egiptuse vхrdkuju
Seth (kelle tappis Horus, Apolloni prototььp).
Antiikkirjanik Sophoklese ajal (V saj.e.Kr.) oli Delfi juba nii kuulus, et
Sophokles nimetab teda Maa kesk-kohaks, maailmakeskuse ohvripaigaks.
Ennustustseremoonia kдis Delfis jдrgmise rituaali kohaselt.
1. Ennustuse soovija tхi templi ees ohvri, andis kingi ja heitis teiste
samasugustega loosi, millises jдrjekorras Apolloni palge ette ilmuda.
2. Kui jдrjekord kдtte jхudis, teatas saadik oma kьsimuse spetsiaalsele
preestrile promantisele, kes selle edastas naisennustajale — pььtiale.
3. Pььtia istus spetsiaalse templi siseruumis adytonis kolmejalgsel jдril
ja viis end ekstaasi. Selleks olevat kasutatud maagaasi vхi nдritud teatud
taimi. Pььtiale esitati kьsimusi, mille peale ta vastanud ьsna seosetult.
Seda tхlgendas preester, kes formuleeris ennustuse tavaliselt salmina. Kui
saadik ei saanud sellest ennustussal-mist hдsti aru, tхlgendas seda teine
preester — eksegeet.
Delfi oraakleist on aegade jooksul sдilinud kirjeldustes palju juttu.
Viimane Lььdia kuningas Kroisos (VI saj.e.Kr.), kes olnud kuulus oma
rikkuse, ihnuse ja ettevaatlikkuse poolest, tahtnud teada, millist oraaklit
ta vхib usaldada. Ta saatnud saadikud seitsme oraakli juurde palvega
teatada, mida ta teeb kindlal pдeval ja kindlal ajal. Ainsana andnud хige
vastuse Delfi oraakel: Kroisos keetnud valgevasest katlas kilpkonna ning
lambatalle.
Delfi oraakel hakkas oma tдhtsust kaotama juba II saj.e.Kr., mil Kreeka
sattus Rooma riigi vхimu alla. Riiklikes asjades ei tuldud enam Delfisse
nхu kьsima. Oraakel langes jдrk-jдrgult tavalise, raha eest elusaatust oma
raske kehaga lцmastanud mдgesid. Apollon tapnud Pythoni oma eksimatu
noolega, kaevanud ta maa sisse ja rajanud sinna templi, et inimesed saaksid
teada Zeusi tahet.
nхu kьsima. Oraakel langes jдrk-jдrgult tavalise, raha eest elusaatust
ennustaja tasemele. 390 a.e.Kr. lхpetas oraakel tegevuse.
Muuseas on Delfi oraakli pдrast ka ,,pьha sхda" peetud. See oli 352.
a.e.Kr., kui Makedoonia Aleksandri isa Filippos tuli oma poliitilisi sihte
silmas pidades Kesk-Kreekasse Fookiasse, kus kreeklased olid konfiskeerinud
Delfi templi vara ning maksid sellest sхduritele palka. Kreeklased said
Makedoonia Aleksandrilt lььa ja Delfi oraakel sдilitas veel mхneks
sajandiks oma funktsioonid.
Peale Delfi oraakli oli veel teisigi, vдhem tдhtsaid oraaklipaiku. Tuntuim
ja vanim oli Dodona tammehiis. See asus Pхhja-Kreekas muistses Epiirias,
kus pьhade tammede kohina jдrgi pььti Zeusi tahet teada saada.
Dodona hiiest rддgib V saj.e.Kr. ajaloolane Herodotos. Arvatavasti oli hiis
asutatud juba enne VI sajandit.
Ajaloolase M. Hvostovi andmete kohaselt elas just Dodonas muistne
helleenide hцim, kelle nime jдrgi hakati edaspidi nimetama kхiki kreeklasi
helleenideks ja kreeka kultuurimхju hellenismiks.
Oma tegevuse lхpetas Dodona oraakel ilmselt varem kui Delfi oma. Dodona
oraaklile on omistatud mitmeid kahe-mхttelisi ennustusi. Nдiteks цelnud ta
Lььtia kuninga-le Kroisosele, kes tuli Pдrsia sхja kohta nхu kьsima:
,,Kui iiletad Halyse jхe, purustad suure riigi!" Kroisos ьletas jхe... ja
purustas oma riigi!
Spartalased olevat enne kui arkaadlastega sхtta astusid, kьsinud sхja
tulemust. Vastus olnud lakooniline: ,,Sхda' pisarateta." Spartalased
vхitsid, kaotamata ьhtegi meest. Oleksid nad aga kaotanud, mehed tapetud,
naised-lapsed vangi viidud, ka siis poleks kedagi kodus nutmas olnud. Nii
arvab skeptik A. Beljavski. Minu arvates vхiks viimast ennustust siiski
хigeks pidada, sest kaotuse korral oleksid pisarad ikkagi voolanud (kas vхi
vххrsil). Ja vхita sхda ilma ьhegi kaotuseta pole just kergesti
prognoositav sьndmus.
Peale nimetatute tegutsesid oraaklid veel Beotis ja Delfi lдhedal Abais.
Amoni tempel Siva oaasis Egiptuses oli ka kreeklaste pьhamu.
Kreeka-Pдrsia sхdade ajal V saj.e.Kr. juhindusid mхlema poole vдejuhid ka
oma unenдgudest. Herodotose andmeil olevat Pдrsia kuningas Xerxes 1
sхjakдigu Kreeka vastu ette vхtnьd oma unenдo tхttu. Ta nдinud unes
jumalust, kes andnud kдsu Hellasega sхdida.
Plutarehose andmeil nдinud Kimon, Kreeka vдejuht Kreeka-Pдrsia sхjas, enne
Egiptusse ja Kьprosele soori-tatud sхjaretke und:
,,Ta nдgi, et tema peale haugub tige koer. Haukumise vahele on kuulda ka
sхnu: ,,Tegutse ning mulle enesele ja mu kutsikatele oled nii armas!"
Unenдgu tхlgendanud Kimoni sхber, uneseletaja Antifi-los nii:
,,Koer — see on vaenlane. Kхne ja haukumise vaheldumine on Pдrsia vдgi, mis
koosneb nii kreeklastest kui barbaritest. Koerale meelepдrane olla —
tдhendab surra.""
Nii juhtuski, et Kimon tхi Kreekale vхidu, kuid hukkus ise Kьprose juures
peetud lahingus 449 a.e.Kr.
Herodotosel on veel teateid Ateena endise tьranni Hippiase kohta, kes oli
sunnitud spartalaste survel Ateenast lahkuma ning vхitles Maratoni lahingus
pдrslaste poolel. Herodotos kirjutab:
,,Aga Hippias Peisistratose poeg viib barbarid Maratoni alla pдrast seda,
kui ta eelmisel ццl oli nдinud [...], et ta inagas oma lihase emaga. Seda
unenдgu seletas ta nхnda, et tuleb Ateenasse tagasi ja saab uuesti vхimule
ning sureb vanul pдevil oma kodumaal. Nхnda tхlgendas ta siis oma unenдgu."
Maratoni lдhistel lahinguks valmistudes ta haigestus ja ьks liikuv hammas
kukkus liiva sisse. Hippias asus hammast otsima. Herodotos jдtkab:
,,Kui aga hammas nдhtavale ei tulnud, ohkas ta ja lausus juuresolijaile:
,,See maa ei ole meie maa ega saa me ka iial seda oma vхimu alla. Selle
osa, mis хigusega mulle kuulus, sai niiiid hammas endale.
Hippias oletas siis, et unenдgu on sel viisil tдide lдinud."
Nagu ajaloost teada, kaotasid pдrslased Maratoni lahingu vдiksemaarvulise
Kreeka sхjavдe vastu ning Hippias sai seal 490. a.e.Kr. septembris
surmavalt haavata.
Herodotos pajatab ka kuulsast Termopььlide lahingust. Delfi oraakel oli
ennustanud selle perioodi kohta, et kas Sparta riik vхi Sparta kuningas
peab hukkuma. Herodotos kirjutab:
,,Termopььlides vьbivatele helleenidele oli ennustaja Magistias pдrast
ohvriloomade silmitsemisf kхige esimese-m цelnud, et neil tuleb koidikul
surra."
Herodotos rддgib ka Termopььlide raidkirjast:
,,Teie ees kuulsa Magistiase haud, ta meedlased tapsid siin, kui
lдbisid teel just Speraeheiose vood.
Ennustaja kьll teadis, et surm on saabumas peatselt, siiski ei lahkunud ta
nььd spartalaste kuninga vдest."
Endelisi mдrkmeid on ajaloolastel ka Makedoonia Aleksandri kohta.
Ьldtuntud on seik, et Aleksander nдgi enne Foiniikia linna Tььrose
vallutamist kilbil tantsivat saatьrit. Unesele-taja Aristandes ьtles, et
see tдhendab ,,Sa Tyros" (sinu Tььros).
Aleksander vхttis nхuks Tььrost rьnnata ja vallutas linna.
H. Bigelow lisab veel juhtumi, kus Aleksandri vдgi pддsenud Aasia-
sхjakдigul vaid tдnu vдepealik Dionysose hoiatavale unele.
Enne 332. a.e.Kr. Pдrsiasse ettevхetud sхjaretke kьlastas Aleksander veel
ьht oraaklit. Ajaloolased T. Blavatskaja jt. kirjutavad:
,,AlefcsaTider oustas egiptuse kombeid ja isegi sooritas palverдnnaku Siva
oaasi, jumal Amoni oraakli juurde. Amoni oraaklit austasid peale egiptlaste
veel Aasia rahvad ja ka kreeklased ning makedoonlased, kes samastasid
Amonit Zeusiga.
Aleksander kьsis oraaklilt, kas ta alistab kogu Aasia, ja sai sellele
kinnituse. Plaanitsedes riskantset sхjakдiku kogu Pдrsia vallutamiseks ning
pхrgates seejuures makedoonia ьlikute vastuseisule, otsustas ta, et
ьldiselt austatud oraakli soodne vastus soodustab tema polьtikat."
Makedoonia Aleksandrile mддratud viimase ennustuse lausus India vang Kaleni
enne oma surma. Ta ьtles Aleksandrile: ,,Me koh.tume kaheksa pдeva pдrast
Babьlo-nis." Teatavasti tapeti Aleksander Suur 13. juunil 323. a. e.Kr.
Babьlonis.
Plato andmeil nдinud ennustavat und ka kuulus mхttetark Sokrates. Kolm
pдeva enne oma sunnitud enesetappu цelnud ta sхber Kritiasele, et sureb. Ta
nдinud unes, et ilus naine kutsunud teda nimepidi, lugedes Homerose vдrssi.
Vдrsis oli цeldud: ,,Kolme pдeva pдrast langed sa maapinnale."
Vana-Kreeka perioodil kujunesid vдlja ka pхhilised ennustuskunsti, mantika
moodused. Kokku oli neid umbes 50. Peamisteks vahenditeks ennustamisel olid
luud, viled, kдejooned, looma pealiigutused, pendel, veri, hobune,
kristall, хli, tuli, ohvrilooma sisikond, tдringud, kivid, lamp, laip,
kььned, muna, linnud, pulgad, хhk, numbrid, tдhed, endelised sьndmused jt.
Ega tдnapдeval palju uuendusi olegi juurde mхeldud — ehk ьksnes kohvipaks,
kaardid ja taldrikukeerutamine.
4. VANA-ROOMA
Rooma linna ja tulevase impeeriumi legendaarseks loomisaastaks peetakse
753. a.e.Kr. Aastal 476 p.Kr. langes Lддne-Rooma riik germaanlaste ja
teiste rahvaste hoopide all. Rooma riigi tuumikuks olid kohalikud Itaalia
rahvad — etruskid, latiinid, sabiinid jt. Ilmselt olid neil VIII saj.e.Kr.
omad rahvuslikud ennustuskombed, kuid nende kohta pole suurt teada.
Ohvrilooma sisikonna (peamiselt maksa) jдrgi ennustamist. mida harrastasid
etruskid, ei saa kuigi originaalseks pidada. Juba ennustusmeetodi nimetuses
(haruspeksia) vхime дra tunda Egiptuse ennustusjumala Horuse nime (Id.
Horus + spexi = vaatlema). Maksa ennustusvahendina kasutamine on
arvatavasti seotud arhailisema mantika moodusega — pьromantiaga, mille
vahendiks on tuli (algselt ohverdamistseremoonia tuli). Maksa on peetud
organismi tule sьmboliks. Vanimad maksaennustamise teated on pдrit Vana-
Sumerist.
Viimane, arvult seitsmes ,,kuningate perioodi" etruskist valitseja Roomas
oli Tarquinius Superbus (Uhke). Aastal 510 e.Kr. aeti ta Roomast minema ja
algas uus, vabariiklik ajajдrk.
Ajaloos on viiteid, et Tarquinius olevat Rooma kuning-liku perioodi lхppu
unes ette nдinud.
Rooma kuningliku perioodi kohta on mдrkmeid ajaloola-sel N. Ma?kinil:
,,...sageli pццrduti nхu saamiseks eriliste tarkade, augurite poole, kes
arfasid jumala tahte lindude lennu jдrgi ja selle pхhjal, kuidas nokivad
teri pьhad kanad. Pдrimuse jдrgi ilmunud Tarquinius Uhke ajal, tegelikult
aga vist vabarngi algul nn. sibьlliraamatud. Nende raamatute koostajaks
peeti ennustajat, Kyme sibьlli. Need raamatud sisaldasid mitmesuguseid
kreeka-keelseid ennustusi. Sibьlliraamatute poole pццrduti vaid
erakordsetel juhtudel. Nende sдilitamine oli usaldatud erilistele
preestritele ja tхlgendajatele."
Lisada vхiks veel seda, et sibьlliraamatud hдvisid Rooma tulekahju ajal 83.
a.e.Kr. Hiljem uuesti kogutud materjali kдskis Rooma vдejuht Stilieho
aastal 400 pхletada.
Esimeseks sibьlliks on peetud Trooja kuninga Priamose tьtart Kassandrat.
Kreeka mхjuna on Rooma riigis oraaklitena tegutsenud kuni 12 sibьlli.
Kuulsaimad neist tegutsesid Kymes ja Tiburis. Kyme oli algul Suur-Kreeka
koloonia. mis asutati VIII saj.e.Kr. See asub Lхuna-Itaalia lддnerannikul
Napoli lдhedal. Rooma vцimu alla langes Kyme IV saj.e.Kr.
Kui Rooma riigi piirid laienesid, ulatus siia ьha rohkem ka kultuurilisi
mхjutusi. Eriti suur oli Kreeka mхju. Kreeka pхhilised jumalad vхeti ьle
nende nimesid ja kohati ka funktsioone muutes: Zeusile hakkas vastama
Jupiter. Herale Juno, Poseidonile Neptunus, Athenale Minerva, Aresele Mars,
Aphroditele Venus, Artemisele Diana. Hephaistosele Vuleanus. Hestiale
Vesta, Hermesele Mereurius, Demeterile Ceres, Apollonile Apollo.
Selle jumalate rea tхin, et nдidata: a i n u 11 ennustusju-mal Apollon on
sдilitanud oma pхhilise nimekuju ja funktsiooni.
Ennustusvхimet hinnati ka Rooma alamate ja orjade juures. On nдiteks
teateid suurest Sitsiilia orjade ьlestхusust aastal 138 e.Kr. Saar oli 6
aastat orjade kдes, vermiti isegi oma mьnte ьlestхusu juhi Eunuse
portreega. Alles mitme konsuli ьhendatud armeed suutsid orjadest vхitu
saada. Eunuse isiku kohta kirjutab ajaloolane N. Ma?kin jдrgmist:
,,Liikumise juhiks oli ori Eunus, kellega kдis kaasas vхimeka maagi ja
ennustaja kuulsus. Rддgiti, nagu oleks Eunus suure sььria jumala Athagali
kaitse all. Eunus kuulutati tsaariks ja nimetati sььria tsaaride nimega
Antioehoseks."
Ьlestхusnutel oli veel teinegi juht — Kleon, aga tema loovutas oma vхimu
Eunusele kui populaarsemale.
Kui tapetud isade asemele sirgusid pojad, tхusid Sitsiilia orjad jдlle
ьles. See oli 104.-101. a.e.Kr.
N. Ma?kin kirjutab:
,,Tsaariks kuulutati Salvius. Teda peeti kogenud ennustajaks, kes kasutas
selleks loomade sisikonda. Salvius vхttis endale nimeks Triphon."
Ka seekord oli ьlestхusul veel teinegi juht, Aphinion, keda peeti kuulsaks
tдhtede jдrgi ennustajaks. Aphinion kuulutas end samuti tsaariks.
Huvitav! Kui eelmise ьlestхusu puhul eelistati ennustajat maagi lihtjuhile,
siis kuidas talitati kahe ennustajaga?
Peajuhiks kuulutati Triphon. Ilmselt loeti haruspeksiat usaldusvддrsemaks
vхi ka operatiivsemaks kui astroloogiat.
Kuigi roomlastel olid omad sibьllid, pццrdusid nad erakordsetes olukordades
Delfi oraakli poole. Nii juhtus see ka peale Cannae lahingut. kus Kartaago
vдejuht Hannibal purustas peaaegu kogu roomlaste sхjavдe ja oleks vхinud
rьnnata kaitsetut Roomat. Tuginedes Liviusele, kirjutab I. Korabljov oma
raamatus ,,Hannibal" nхnda:
,,0raakel luges ьle jumalaid ja jumalarinasid, kellele tuli ohvreid tuua.
Ta andis ka nхu, kuidas seda teha. Sьs aga lisas: ,,Kui te, roomlased,
nхnda talitate, siis teie olukord paraneb ja kergeneb. Teie riigi olukord
muutub хnnelikuks )a vхit sхjas jддb rooma rahvale. Kui teie riigi asjad
edenevad hдsti ja ta pддstetakse, saatke Apolloni pььtiale kinke
sхjasaagist ja raha, mida saate sхjasaagi mььgist. Austage sхjamehe
relvastust, hoiduge ohjeldamatust lхbutsemisest."
Aga ka see, Rooma riigile kхige ohtlikum sхda, II sхda Kartaagoga. olevat
alguse saanud Hannibali unenдost. Selle tagajдrjel olevat ta otsustanud
Kartaago valitsejate nхusolekuta rьnnata Rooma ,,mхjusfддri" kuuluvat Sagun-
tumi linnд. I. Korabljov kirjutab, toetudes Liviusele:
,,Arvatavasti sellel ajal levisid sхdurite ja mitte ainult sхdurite seas
kuuldused imepдrasest unenдost, mida Hannibal nдinud ja mis ennustanud
vхitu."
Ьks huvitavaid juhtumeid kogu Teise Puunia sхja jooksul oli aastal 216,
veel enne Cannae lahingut. Hannibal valmistas Rooma sхjavдele lхksu: jдttis
oma laagri nдiliselt maha, kullahunnikud nдhtaval, lхkked pхlemas. Ise aga
jдi tee ддrde varitsema, et ootamatult rьnnata. Luure teatas konsul Marius
Statiliusele, et tegemist on arvatavasti lцksuga, ja otsustati kindlustatud
laagrist mitte vдljuda. Edasi loeme J. Korabljovi raamatust:
,,Marius Statiliuse teadaanne pхhjustas efekti, mis oli vastupidine
sellele, mida ootas Emilius Paulus. Sцdurid hakkasid veel valjemalt ja
otsustavamalt nхudma, et antaks teeleasumise signaal. Vastasel korral
lubasid nad minna ise ja ilma signaalita. Varron andis kдsu teele asuda ja
vaid viimasel hetkel хnnestus Paulusel oma kolleegi peatada. Leegionide
riviembleemid kanti juba vдravast vдlja, kui Emiliuse saadik teatas
Varronile, etkanadega ennustamisel ei s aanud Emi lius s oo dsat e nnet
(minu sхrendus — I.S.).
Ebausklik hirm sundis Varroni peatuma, kuid tal tuli veel kaua veenda
ьleskцetud sхdureid, et pццrdutaks tagasi laagrisse."
Seega — kui haned pддstsid Rooma linna, siis tegid kanad seda Rooma
Страницы: 1, 2, 3, 4, 5
