:

. Uni ja unenaod (estonii)






V. Blavatski jt. ajaloolased vidavad, et Delfi phamu kajastas Kreekas

Kreeta kultuuri mju.

Apolloni vit Pythoni le vljendab S. Lurje arvates ,,hujumalate" vitu

vanemate paikkondlike maajumalate le. Oli ju Delfi ennustustempel ehk

manteia (oraeula on rooma termin) algselt phendatud maajumalannale Gaiale.

Vimalik ka, et Pythoni analoogiks on Typhon ja selle egiptuse vrdkuju

Seth (kelle tappis Horus, Apolloni prototp).

Antiikkirjanik Sophoklese ajal (V saj.e.Kr.) oli Delfi juba nii kuulus, et

Sophokles nimetab teda Maa kesk-kohaks, maailmakeskuse ohvripaigaks.

Ennustustseremoonia kis Delfis jrgmise rituaali kohaselt.

1. Ennustuse soovija ti templi ees ohvri, andis kingi ja heitis teiste

samasugustega loosi, millises jrjekorras Apolloni palge ette ilmuda.

2. Kui jrjekord ktte judis, teatas saadik oma ksimuse spetsiaalsele

preestrile promantisele, kes selle edastas naisennustajale ptiale.

3. Ptia istus spetsiaalse templi siseruumis adytonis kolmejalgsel jril

ja viis end ekstaasi. Selleks olevat kasutatud maagaasi vi nritud teatud

taimi. Ptiale esitati ksimusi, mille peale ta vastanud sna seosetult.

Seda tlgendas preester, kes formuleeris ennustuse tavaliselt salmina. Kui

saadik ei saanud sellest ennustussal-mist hsti aru, tlgendas seda teine

preester eksegeet.

Delfi oraakleist on aegade jooksul silinud kirjeldustes palju juttu.

Viimane Ldia kuningas Kroisos (VI saj.e.Kr.), kes olnud kuulus oma

rikkuse, ihnuse ja ettevaatlikkuse poolest, tahtnud teada, millist oraaklit

ta vib usaldada. Ta saatnud saadikud seitsme oraakli juurde palvega

teatada, mida ta teeb kindlal peval ja kindlal ajal. Ainsana andnud ige

vastuse Delfi oraakel: Kroisos keetnud valgevasest katlas kilpkonna ning

lambatalle.

Delfi oraakel hakkas oma thtsust kaotama juba II saj.e.Kr., mil Kreeka

sattus Rooma riigi vimu alla. Riiklikes asjades ei tuldud enam Delfisse

nu ksima. Oraakel langes jrk-jrgult tavalise, raha eest elusaatust oma

raske kehaga lmastanud mgesid. Apollon tapnud Pythoni oma eksimatu

noolega, kaevanud ta maa sisse ja rajanud sinna templi, et inimesed saaksid

teada Zeusi tahet.

V. Blavatski jt. ajaloolased vidavad, et Delfi phamu kajastas Kreekas

Kreeta kultuuri mju.

Apolloni vit Pythoni le vljendab S. Lurje arvates ,,hujumalate" vitu

vanemate paikkondlike maajumalate le. Oli ju Delfi ennustustempel ehk

manteia (oraeula on rooma termin) algselt phendatud maajumalannale Gaiale.

Vimalik ka, et Pythoni analoogiks on Typhon ja selle egiptuse vrdkuju

Seth (kelle tappis Horus, Apolloni prototp).

Antiikkirjanik Sophoklese ajal (V saj.e.Kr.) oli Delfi juba nii kuulus, et

Sophokles nimetab teda Maa kesk-kohaks, maailmakeskuse ohvripaigaks.

Ennustustseremoonia kis Delfis jrgmise rituaali kohaselt.

1. Ennustuse soovija ti templi ees ohvri, andis kingi ja heitis teiste

samasugustega loosi, millises jrjekorras Apolloni palge ette ilmuda.

2. Kui jrjekord ktte judis, teatas saadik oma ksimuse spetsiaalsele

preestrile promantisele, kes selle edastas naisennustajale ptiale.

3. Ptia istus spetsiaalse templi siseruumis adytonis kolmejalgsel jril

ja viis end ekstaasi. Selleks olevat kasutatud maagaasi vi nritud teatud

taimi. Ptiale esitati ksimusi, mille peale ta vastanud sna seosetult.

Seda tlgendas preester, kes formuleeris ennustuse tavaliselt salmina. Kui

saadik ei saanud sellest ennustussal-mist hsti aru, tlgendas seda teine

preester eksegeet.

Delfi oraakleist on aegade jooksul silinud kirjeldustes palju juttu.

Viimane Ldia kuningas Kroisos (VI saj.e.Kr.), kes olnud kuulus oma

rikkuse, ihnuse ja ettevaatlikkuse poolest, tahtnud teada, millist oraaklit

ta vib usaldada. Ta saatnud saadikud seitsme oraakli juurde palvega

teatada, mida ta teeb kindlal peval ja kindlal ajal. Ainsana andnud ige

vastuse Delfi oraakel: Kroisos keetnud valgevasest katlas kilpkonna ning

lambatalle.

Delfi oraakel hakkas oma thtsust kaotama juba II saj.e.Kr., mil Kreeka

sattus Rooma riigi vimu alla. Riiklikes asjades ei tuldud enam Delfisse

nu ksima. Oraakel langes jrk-jrgult tavalise, raha eest elusaatust

ennustaja tasemele. 390 a.e.Kr. lpetas oraakel tegevuse.

Muuseas on Delfi oraakli prast ka ,,pha sda" peetud. See oli 352.

a.e.Kr., kui Makedoonia Aleksandri isa Filippos tuli oma poliitilisi sihte

silmas pidades Kesk-Kreekasse Fookiasse, kus kreeklased olid konfiskeerinud

Delfi templi vara ning maksid sellest sduritele palka. Kreeklased said

Makedoonia Aleksandrilt la ja Delfi oraakel silitas veel mneks

sajandiks oma funktsioonid.

Peale Delfi oraakli oli veel teisigi, vhem thtsaid oraaklipaiku. Tuntuim

ja vanim oli Dodona tammehiis. See asus Phja-Kreekas muistses Epiirias,

kus phade tammede kohina jrgi pti Zeusi tahet teada saada.

Dodona hiiest rgib V saj.e.Kr. ajaloolane Herodotos. Arvatavasti oli hiis

asutatud juba enne VI sajandit.

Ajaloolase M. Hvostovi andmete kohaselt elas just Dodonas muistne

helleenide him, kelle nime jrgi hakati edaspidi nimetama kiki kreeklasi

helleenideks ja kreeka kultuurimju hellenismiks.

Oma tegevuse lpetas Dodona oraakel ilmselt varem kui Delfi oma. Dodona

oraaklile on omistatud mitmeid kahe-mttelisi ennustusi. Niteks elnud ta

Ltia kuninga-le Kroisosele, kes tuli Prsia sja kohta nu ksima:

,,Kui iiletad Halyse je, purustad suure riigi!" Kroisos letas je... ja

purustas oma riigi!

Spartalased olevat enne kui arkaadlastega stta astusid, ksinud sja

tulemust. Vastus olnud lakooniline: ,,Sda' pisarateta." Spartalased

vitsid, kaotamata htegi meest. Oleksid nad aga kaotanud, mehed tapetud,

naised-lapsed vangi viidud, ka siis poleks kedagi kodus nutmas olnud. Nii

arvab skeptik A. Beljavski. Minu arvates viks viimast ennustust siiski

igeks pidada, sest kaotuse korral oleksid pisarad ikkagi voolanud (kas vi

vrsil). Ja vita sda ilma hegi kaotuseta pole just kergesti

prognoositav sndmus.

Peale nimetatute tegutsesid oraaklid veel Beotis ja Delfi lhedal Abais.

Amoni tempel Siva oaasis Egiptuses oli ka kreeklaste phamu.

Kreeka-Prsia sdade ajal V saj.e.Kr. juhindusid mlema poole vejuhid ka

oma unengudest. Herodotose andmeil olevat Prsia kuningas Xerxes 1

sjakigu Kreeka vastu ette vtnd oma uneno tttu. Ta ninud unes

jumalust, kes andnud ksu Hellasega sdida.

Plutarehose andmeil ninud Kimon, Kreeka vejuht Kreeka-Prsia sjas, enne

Egiptusse ja Kprosele soori-tatud sjaretke und:

,,Ta ngi, et tema peale haugub tige koer. Haukumise vahele on kuulda ka

snu: ,,Tegutse ning mulle enesele ja mu kutsikatele oled nii armas!"

Unengu tlgendanud Kimoni sber, uneseletaja Antifi-los nii:

,,Koer see on vaenlane. Kne ja haukumise vaheldumine on Prsia vgi, mis

koosneb nii kreeklastest kui barbaritest. Koerale meeleprane olla

thendab surra.""

Nii juhtuski, et Kimon ti Kreekale vidu, kuid hukkus ise Kprose juures

peetud lahingus 449 a.e.Kr.

Herodotosel on veel teateid Ateena endise tranni Hippiase kohta, kes oli

sunnitud spartalaste survel Ateenast lahkuma ning vitles Maratoni lahingus

prslaste poolel. Herodotos kirjutab:

,,Aga Hippias Peisistratose poeg viib barbarid Maratoni alla prast seda,

kui ta eelmisel l oli ninud [...], et ta inagas oma lihase emaga. Seda

unengu seletas ta nnda, et tuleb Ateenasse tagasi ja saab uuesti vimule

ning sureb vanul pevil oma kodumaal. Nnda tlgendas ta siis oma unengu."

Maratoni lhistel lahinguks valmistudes ta haigestus ja ks liikuv hammas

kukkus liiva sisse. Hippias asus hammast otsima. Herodotos jtkab:

,,Kui aga hammas nhtavale ei tulnud, ohkas ta ja lausus juuresolijaile:

,,See maa ei ole meie maa ega saa me ka iial seda oma vimu alla. Selle

osa, mis igusega mulle kuulus, sai niiiid hammas endale.

Hippias oletas siis, et unengu on sel viisil tide linud."

Nagu ajaloost teada, kaotasid prslased Maratoni lahingu viksemaarvulise

Kreeka sjave vastu ning Hippias sai seal 490. a.e.Kr. septembris

surmavalt haavata.

Herodotos pajatab ka kuulsast Termoplide lahingust. Delfi oraakel oli

ennustanud selle perioodi kohta, et kas Sparta riik vi Sparta kuningas

peab hukkuma. Herodotos kirjutab:

,,Termoplides vbivatele helleenidele oli ennustaja Magistias prast

ohvriloomade silmitsemisf kige esimese-m elnud, et neil tuleb koidikul

surra."

Herodotos rgib ka Termoplide raidkirjast:

,,Teie ees kuulsa Magistiase haud, ta meedlased tapsid siin, kui

lbisid teel just Speraeheiose vood.

Ennustaja kll teadis, et surm on saabumas peatselt, siiski ei lahkunud ta

nd spartalaste kuninga vest."

Endelisi mrkmeid on ajaloolastel ka Makedoonia Aleksandri kohta.

ldtuntud on seik, et Aleksander ngi enne Foiniikia linna Trose

vallutamist kilbil tantsivat saatrit. Unesele-taja Aristandes tles, et

see thendab ,,Sa Tyros" (sinu Tros).

Aleksander vttis nuks Trost rnnata ja vallutas linna.

H. Bigelow lisab veel juhtumi, kus Aleksandri vgi psenud Aasia-

sjakigul vaid tnu vepealik Dionysose hoiatavale unele.

Enne 332. a.e.Kr. Prsiasse ettevetud sjaretke klastas Aleksander veel

ht oraaklit. Ajaloolased T. Blavatskaja jt. kirjutavad:

,,AlefcsaTider oustas egiptuse kombeid ja isegi sooritas palvernnaku Siva

oaasi, jumal Amoni oraakli juurde. Amoni oraaklit austasid peale egiptlaste

veel Aasia rahvad ja ka kreeklased ning makedoonlased, kes samastasid

Amonit Zeusiga.

Aleksander ksis oraaklilt, kas ta alistab kogu Aasia, ja sai sellele

kinnituse. Plaanitsedes riskantset sjakiku kogu Prsia vallutamiseks ning

prgates seejuures makedoonia likute vastuseisule, otsustas ta, et

ldiselt austatud oraakli soodne vastus soodustab tema poltikat."

Makedoonia Aleksandrile mratud viimase ennustuse lausus India vang Kaleni

enne oma surma. Ta tles Aleksandrile: ,,Me koh.tume kaheksa peva prast

Bablo-nis." Teatavasti tapeti Aleksander Suur 13. juunil 323. a. e.Kr.

Bablonis.

Plato andmeil ninud ennustavat und ka kuulus mttetark Sokrates. Kolm

peva enne oma sunnitud enesetappu elnud ta sber Kritiasele, et sureb. Ta

ninud unes, et ilus naine kutsunud teda nimepidi, lugedes Homerose vrssi.

Vrsis oli eldud: ,,Kolme peva prast langed sa maapinnale."

Vana-Kreeka perioodil kujunesid vlja ka philised ennustuskunsti, mantika

moodused. Kokku oli neid umbes 50. Peamisteks vahenditeks ennustamisel olid

luud, viled, kejooned, looma pealiigutused, pendel, veri, hobune,

kristall, li, tuli, ohvrilooma sisikond, tringud, kivid, lamp, laip,

kned, muna, linnud, pulgad, hk, numbrid, thed, endelised sndmused jt.

Ega tnapeval palju uuendusi olegi juurde meldud ehk ksnes kohvipaks,

kaardid ja taldrikukeerutamine.

4. VANA-ROOMA

Rooma linna ja tulevase impeeriumi legendaarseks loomisaastaks peetakse

753. a.e.Kr. Aastal 476 p.Kr. langes Lne-Rooma riik germaanlaste ja

teiste rahvaste hoopide all. Rooma riigi tuumikuks olid kohalikud Itaalia

rahvad etruskid, latiinid, sabiinid jt. Ilmselt olid neil VIII saj.e.Kr.

omad rahvuslikud ennustuskombed, kuid nende kohta pole suurt teada.

Ohvrilooma sisikonna (peamiselt maksa) jrgi ennustamist. mida harrastasid

etruskid, ei saa kuigi originaalseks pidada. Juba ennustusmeetodi nimetuses

(haruspeksia) vime ra tunda Egiptuse ennustusjumala Horuse nime (Id.

Horus + spexi = vaatlema). Maksa ennustusvahendina kasutamine on

arvatavasti seotud arhailisema mantika moodusega promantiaga, mille

vahendiks on tuli (algselt ohverdamistseremoonia tuli). Maksa on peetud

organismi tule smboliks. Vanimad maksaennustamise teated on prit Vana-

Sumerist.

Viimane, arvult seitsmes ,,kuningate perioodi" etruskist valitseja Roomas

oli Tarquinius Superbus (Uhke). Aastal 510 e.Kr. aeti ta Roomast minema ja

algas uus, vabariiklik ajajrk.

Ajaloos on viiteid, et Tarquinius olevat Rooma kuning-liku perioodi lppu

unes ette ninud.

Rooma kuningliku perioodi kohta on mrkmeid ajaloola-sel N. Ma?kinil:

,,...sageli prduti nu saamiseks eriliste tarkade, augurite poole, kes

arfasid jumala tahte lindude lennu jrgi ja selle phjal, kuidas nokivad

teri phad kanad. Primuse jrgi ilmunud Tarquinius Uhke ajal, tegelikult

aga vist vabarngi algul nn. siblliraamatud. Nende raamatute koostajaks

peeti ennustajat, Kyme siblli. Need raamatud sisaldasid mitmesuguseid

kreeka-keelseid ennustusi. Siblliraamatute poole prduti vaid

erakordsetel juhtudel. Nende silitamine oli usaldatud erilistele

preestritele ja tlgendajatele."

Lisada viks veel seda, et siblliraamatud hvisid Rooma tulekahju ajal 83.

a.e.Kr. Hiljem uuesti kogutud materjali kskis Rooma vejuht Stilieho

aastal 400 pletada.

Esimeseks siblliks on peetud Trooja kuninga Priamose ttart Kassandrat.

Kreeka mjuna on Rooma riigis oraaklitena tegutsenud kuni 12 siblli.

Kuulsaimad neist tegutsesid Kymes ja Tiburis. Kyme oli algul Suur-Kreeka

koloonia. mis asutati VIII saj.e.Kr. See asub Luna-Itaalia lnerannikul

Napoli lhedal. Rooma vimu alla langes Kyme IV saj.e.Kr.

Kui Rooma riigi piirid laienesid, ulatus siia ha rohkem ka kultuurilisi

mjutusi. Eriti suur oli Kreeka mju. Kreeka philised jumalad veti le

nende nimesid ja kohati ka funktsioone muutes: Zeusile hakkas vastama

Jupiter. Herale Juno, Poseidonile Neptunus, Athenale Minerva, Aresele Mars,

Aphroditele Venus, Artemisele Diana. Hephaistosele Vuleanus. Hestiale

Vesta, Hermesele Mereurius, Demeterile Ceres, Apollonile Apollo.

Selle jumalate rea tin, et nidata: a i n u 11 ennustusju-mal Apollon on

silitanud oma philise nimekuju ja funktsiooni.

Ennustusvimet hinnati ka Rooma alamate ja orjade juures. On niteks

teateid suurest Sitsiilia orjade lestusust aastal 138 e.Kr. Saar oli 6

aastat orjade kes, vermiti isegi oma mnte lestusu juhi Eunuse

portreega. Alles mitme konsuli hendatud armeed suutsid orjadest vitu

saada. Eunuse isiku kohta kirjutab ajaloolane N. Ma?kin jrgmist:

,,Liikumise juhiks oli ori Eunus, kellega kis kaasas vimeka maagi ja

ennustaja kuulsus. Rgiti, nagu oleks Eunus suure sria jumala Athagali

kaitse all. Eunus kuulutati tsaariks ja nimetati sria tsaaride nimega

Antioehoseks."

lestusnutel oli veel teinegi juht Kleon, aga tema loovutas oma vimu

Eunusele kui populaarsemale.

Kui tapetud isade asemele sirgusid pojad, tusid Sitsiilia orjad jlle

les. See oli 104.-101. a.e.Kr.

N. Ma?kin kirjutab:

,,Tsaariks kuulutati Salvius. Teda peeti kogenud ennustajaks, kes kasutas

selleks loomade sisikonda. Salvius vttis endale nimeks Triphon."

Ka seekord oli lestusul veel teinegi juht, Aphinion, keda peeti kuulsaks

thtede jrgi ennustajaks. Aphinion kuulutas end samuti tsaariks.

Huvitav! Kui eelmise lestusu puhul eelistati ennustajat maagi lihtjuhile,

siis kuidas talitati kahe ennustajaga?

Peajuhiks kuulutati Triphon. Ilmselt loeti haruspeksiat usaldusvrsemaks

vi ka operatiivsemaks kui astroloogiat.

Kuigi roomlastel olid omad sibllid, prdusid nad erakordsetes olukordades

Delfi oraakli poole. Nii juhtus see ka peale Cannae lahingut. kus Kartaago

vejuht Hannibal purustas peaaegu kogu roomlaste sjave ja oleks vinud

rnnata kaitsetut Roomat. Tuginedes Liviusele, kirjutab I. Korabljov oma

raamatus ,,Hannibal" nnda:

,,0raakel luges le jumalaid ja jumalarinasid, kellele tuli ohvreid tuua.

Ta andis ka nu, kuidas seda teha. Ss aga lisas: ,,Kui te, roomlased,

nnda talitate, siis teie olukord paraneb ja kergeneb. Teie riigi olukord

muutub nnelikuks )a vit sjas jb rooma rahvale. Kui teie riigi asjad

edenevad hsti ja ta pstetakse, saatke Apolloni ptiale kinke

sjasaagist ja raha, mida saate sjasaagi mgist. Austage sjamehe

relvastust, hoiduge ohjeldamatust lbutsemisest."

Aga ka see, Rooma riigile kige ohtlikum sda, II sda Kartaagoga. olevat

alguse saanud Hannibali unenost. Selle tagajrjel olevat ta otsustanud

Kartaago valitsejate nusolekuta rnnata Rooma ,,mjusfri" kuuluvat Sagun-

tumi linn. I. Korabljov kirjutab, toetudes Liviusele:

,,Arvatavasti sellel ajal levisid sdurite ja mitte ainult sdurite seas

kuuldused imeprasest unenost, mida Hannibal ninud ja mis ennustanud

vitu."

ks huvitavaid juhtumeid kogu Teise Puunia sja jooksul oli aastal 216,

veel enne Cannae lahingut. Hannibal valmistas Rooma sjavele lksu: jttis

oma laagri niliselt maha, kullahunnikud nhtaval, lkked plemas. Ise aga

ji tee rde varitsema, et ootamatult rnnata. Luure teatas konsul Marius

Statiliusele, et tegemist on arvatavasti lksuga, ja otsustati kindlustatud

laagrist mitte vljuda. Edasi loeme J. Korabljovi raamatust:

,,Marius Statiliuse teadaanne phjustas efekti, mis oli vastupidine

sellele, mida ootas Emilius Paulus. Sdurid hakkasid veel valjemalt ja

otsustavamalt nudma, et antaks teeleasumise signaal. Vastasel korral

lubasid nad minna ise ja ilma signaalita. Varron andis ksu teele asuda ja

vaid viimasel hetkel nnestus Paulusel oma kolleegi peatada. Leegionide

riviembleemid kanti juba vravast vlja, kui Emiliuse saadik teatas

Varronile, etkanadega ennustamisel ei s aanud Emi lius s oo dsat e nnet

(minu srendus I.S.).

Ebausklik hirm sundis Varroni peatuma, kuid tal tuli veel kaua veenda

lesketud sdureid, et prdutaks tagasi laagrisse."

Seega kui haned pstsid Rooma linna, siis tegid kanad seda Rooma

: 1, 2, 3, 4, 5



2012
.