Šåōåšąņū. Uni ja unenaod (estonii)






impeeriumiga!

On säilinud ka viide sellele, et kuulus Rooma kõnemees Ci,cero nägi unes

tulevast Rooma keisrit Augustust, enne kui ta teda isiklikult kohtas.

Muuseas oli Augustus see, kes võitis 31. a.e.Kr. relvastatud vöimuvõitluses

Antoniuse, 12 a. varem Cicero tappa lasknud poliitiku.

Üldtuntud on Caesari tapmise lugu (15. märtsil 44. a.). On teada, et sibüll

oli Caesarit hoiatanud 15. märtsi eest. Teel senaatorite nõupidamisele

kohanud Caesar sibülli ja öelnud, et 15. märts on käes, aga midagi erilist

pole juhtunud. Sibüll vastanud: ,,Käes, kuid mitte läbi!"

Edasi kirjutab ajaloolane Grube:

,,Caesari abikaasa Calpurnia oli tema tapmisest öösel hirmsaid unenägusid

näinud. Südamest palus Calpurnia 15. märtsi hommikul, et Caesar koju jääks.

Tõesti tahtis Caesar abikaasale järele anda ja konsul Antoniusel enese

asemel senati koosolekut lasta pidada. Aga üks Brutuse sugulane tuli ta

järele ja meelitas teda, nii et ta ligi läks."

Tagajärg on teada — 23 noahaava.

Mida Calpurnia nägi? V. Bitneri andmete järgi näinud ta unes, et mehe büst

jooksnud verd, maja katus langenud sisse, olnud näha pistodadega mõrvareid.

PIIBEL UNENÄGUDEST

Piiblist leiame 12 prohvetliku unenäo kirjeldust. Need on 1 Moosese,

Kohtumõistjate ja Tanieli raamatus. Kirjeldan neid lähemalt.

1 Moosese 28,10-15 kirjeldatakse Jakobi unenägu. Jehoova ilmutab end unes

ja lubab maa, kus Jakob magab, temale anda. Ta ennustab ka tema suguvõsa

tulevast võimsust ning lubab osutada selle saavutamisel kaasabi.

1 Moosese 31, 10-13 on juttu Jakobi unenäost. Jumala ingel selgitas talle

Labani riukaid ja käskis oma sünnimaale minna.

1 Moosese 37. 7-8 on kirjas 17-aastase Joosepi unenägu, mida ta jutustas

oma vendadele.

,,Et vaata, meie oleme sidumas vihkusid väljal ja vaata, minu vihk tõusis

äkki üles ja jäi ka püsti seisma ja vaata, teie vihud tulid tema ümber ja

kummardasid minu vihu ette."

Ja tema vennad ütlesid temale: ,,Peäksid sina õieti kuningaks meie üle

saama? Kas sa peaksid õieti valitsema meie üle? Ja nemad võtsid teda veel

enam vihata, tema unenägude pärast ja ta kõnede pärast."

1 Moosese 37. 8-10 on juttu veel ühest unenäost. ,,Ja ta nägi veel unes

teise unenäo ja jutustas seda oma vendadele ja ütles: ,,Vaata, ma olen unes

veel ühe unenäo näinud ja vaata, päev ja kuu ja 11 tähte kummardasid minu

ette." Ja ta jutustas seda oma isale ja oma vendadele ja ta isa sõitles

teda ja ütles temale: ,,Mis unenägu see on, inis sa unes näinud? Kas mina

ja su ema ja su vennad peavad õieti tulema ja sinu ette kummardama maani?""

1 Moosese 40, 9-13. Jutt on Egiptuse vaarao õukonnast. ,,Ja keldriteenrite

ülevaataja jutustas oma unenäo Joosepile ja ütles temale: Mu unenäo sees

oli nõnda. Vaata, seal oli viinapuu minu ees. Ja viinapuu küljes olid kolm

oksa ja need olid pakatamas, ta õied olid välja tulnud ja tema kobarate

küljes olid marjad valmis saanud. Ja vaarao karikas oli mu käes ja ma

võtsin vunamarjad ja pigistasin neid vaarao karikasse ja andsin karika

vaarao kätte."

Ja Joosep ütles temale: See on tema seletus: kolm oksa on kolm päeva. Enne

kui kolm päeva mööda saab, tõstab vaarao su pea üles (keldriteenrite

ülevaataja oli sel ajal eksimuse eest vangis — I.S.) ja paneb sind jälle su

ameti peale ja sa annad vaarao karikat tema kätte endise viisi järele kui

sa olid ta keldri ülevaataja." Nii see ka juhtus. 1 Moosese 40, 16-19.

,,Kui pagarite ülevaataja (oli ka vangis koos keldriülema ja Joosepiga —

I.S.) nägi, et ta hästi oli ära seletanud, siis ütles ta Joosepi vastu:

,,Mina olen ka unes näinud ja vaata, kolm punutud korvi olid mu pea peal.

Ja ülema korvi sees oli kõiksugu vaaraole tehtud pagarirooga ja linnud sõid

seda korvist mu pea pealt ära."

Ja Joosep vaatas ja ütles: ,,See on tema seletus: kolm feorvi on kolm

päeva. Enne kui kolm päeva mööda saab, võtab vaarao su pea otsast ära ja

poob sind üles puusse ja linnud söövad su liha sinu pealt ära." Nii see ka

juhtus.

1 Moosese 41. 17-21, kus Joosep kutsuti vaarao unenägu seletama:

,,Ja vaarao ütles Joosepi vastu: ,,Mu unenäos oli nõnda see: vaata, ma

seisin jõe ääres. Ja vaata, jõest tõusid üles seitse lehma, mis lihavad

liha poolest ja ilusad pealt näha ja nemad sõid aasa peal.

Ja vaata, teist seitse lehma tõusid nende järel üles, väetimad ja väga

pahad pealt näha ja lahjad liha poolest, ei ma pole kõige Egiptuse maal

säherdusi pahu näinud.

Ja lahjad pahad lehmad sõid need seitse esimest lihavat lehma ära. Ja nemad

said nende kõhtu ega olnud tunda, et nemad nende kõhtu saanud. Ja nende

nägu oli paha, nõnda kui ennegi. Ja ma ärkasin üles.""

Samas, 1 Moosese 41, 22-24 jätkab vaarao nõnda:

,,Pärast nägin ma omas unes ja vaata, seitse viljapead tõusid ühest

kõrrest, täied ja head.

Ja vaata, seitse kuiva, peenikest, hommikutuulest ära kõrvetatud pead

tõusid nende järel üles.

Ja peenikesed viljapead neelasid need seitse head pead ära."

Järgneb Joosepi seletus, et tuleb seitse viljarikast aastat ja siis seitse

nälja-aastat, kus kõik kogutud vili ära süüakse. Joosep lisab:

,,Ja et unenägu vaaraole on kaks korda olnud, on see, et see asi on

Jumalast tõesti seatud ja et Jumal pea jõuah seda tegema."

Kohtumõistjate 7, 13-15.

On puhkemas lahing Kideoni 300-mehelise eliitväeosa ja rohkearvulise

Midjani sõjaväe vahel. Olles luurel, kuuleb Kideon pealt vaenlase sõdurite

vestlust.

,,Ja Kideon tuli ja vaata, teine jutustas teisele üht unenägu ja ütles:

,,Vaata, ma nägin unes ja vaata, üks küpsetatud odraleib veeretas end

Midjanite leeri ja kui see telkidele külge sai, siis lõi ta neid, et nemad

maha langesid ja lõi alumise poole peale ja telgid olid maas."

Ja teine vastas ja ütles: ,,See ei ole muud mitte kui lisraeli mehe Joase

poja Kideoni mõõk. Jumal on ta kätte andnud Midjani rahva ja kõik leeri."

Ja see sündis kui Kideon unenäo juttu kuulis ja selle seletust, siis

kummardas tema ja läks tagasi lisraeli leeri ja ütles: ,,Tõuske üles, sest

Jehova on Midjani leeri teie kätte andnud.""

Ja nii see sündiski.

Tanieli 2. pt.

Paabeli kuningas Nebukadnetsar nägi und, aga Kaldea targad ei saanud seda

seletada, ning määrati seetõttu hukkamisele.

,,Siis ilmutati Tanielile see salaja asi ühes nägemises öösel. Siis kiitis

Taniel taeva Jumalat.

Taniel läinud ku'ninga juurde ja kõigepealt jutustanud talle vaid kuningale

teadaolnud unenäo:

,,Sina, kuningas, nägid ja vaata, seal oli iiks suur kuju. Seesinane kuju

oli suur ja tema au selgus oli väga kallis, see seisis su kohal ja oli

hirmus pealt näha.

Kuju pea oli heast kullast, tema rinnad ja ta käevarred hõbedast, tema kõht

ja puusad olid vasest. Tema sääred olid rauast, tema jalad olid muist

rauast, muist savist.

Sa nägid, kui üks kivi en-nast maha laskis, ei mitte kätega ja lõi kuju

tema jalgade peale, mis rauast ja savist olid ja peksis need rusuks katki.

Siis pekseti rusuks ühtlasi raud, savi, vask, hõbe ja kuld ja said ära

nõnda kui põrm viljapeksu põranda pealt ja tuul viis need ära ja neile ei

leitud ühtegi paika.

Aga kivi, mis kuju •maha lõi, sai suureks mäeks ja täitis kõik maailma.

See on see unenägu. Nüüd tahame kuninga ette öelda, mis see tähendab.

Sina, kuningas, oled kuningate kuningas. Sulle on taeva Jumal andnud

kuningriigi, väe ja rammu ja au... Sina oled pea, mis kullast.

Ja sinu järel tõuseb teine kuningriik, mis sinust halvem ja kolmas

kuningriik, mis vasest, mis kõige maa üle peab valitsema. Ja neljas

kuningriik peab olema nii tugev kui raud, seepärast et raud kõik puruks

peksab ja vaeseks teeb. Nõnda peab see, otsegu raud, mis kõik asjad pihuks

lööb, rusuks peksma ja pihuks lööma.

Et sa aga oled näinud jalad ja sõrmed muist pottsepasa-vist ja muist rauast

olevat, on see: see peab üks lõhkilöödud kuningriik olema, aga raua tugevus

on seal sees, nõnda kui sa oled näinud rauda sitke saviga segatud olevat.

Et jalgade varbad olid muist rauast ja muist sauest, on see: teine osa

kuningriigist peab tugev olema ja teine osa peab rabe olema.

Et sa oled näinud rauda sitke saviga segatud olevat, on see: nemad segavad

end inimeste seemnega, kosides. Aga nemad ei jää mitte teineteise külge

kinni, otsegu raud ei anna ennast segada saviga.""

Kuningas Nebukadnetsari arvates oli see õige seletus.

Tanieli 4. pt. Kuningas Nebukadnetsari teine unenägu.

,,...ma nägin ja vaata, üks puu oli kesk maa peal ja ta kõrgus oli suur.

Suur oli puu ja jäme ja ta kõrgus ületas taevast saadik ja see oli näha

kõige maa otsani. Tema lehed olid ilusad ja ta vilja palju. Ja temas oli

toidust kõigile. Tema all oli varju metsa elajatele ja ta okste peal elasid

linnud, mis taeva all ja kõik liha toitis ennast temast.

Ma nägin oma pea nägemiste seas oma voodi peal ja vaata, üks püha vahimees

tuli taevast maha.

Ta hüüdis valjusti ja ütles nõnda: Raiuge puu maha ja laasige ta oksad,

puistake ta lehed maha ja pillake vili laiali — siis põgenevad elajad tema

alt ära ja linnud ta okste pealt.

Ärge jätke tema känd juurtega maa sisse ja raud- ja vaskahelas kinni välja

rohupeale. Ja ta peab taeva kastega saama kastetud ja maa rohi peab temale

osaks saama metsalistega.

Tema süda peab saama muudetud, et see ei jää inimeste sarnaseks ja

metsalise süda peab temale antama ja seitse aega peavad tema üle mööda

saama."

Järgnevalt seletab Taniel hirmuvärinaga, et puu all tuleb mõelda kuningat

ennast, keda ajutiselt eraldatakse inimestest ja ta peab ,,seitse aega"

metsloomade seas olema. ,,Senikui sa tunned, et Kõigevägevam on valitseja

inimeste kuningriigis ja seda annab, kellele ta iial tahab."

Nii olevat aasta pärast ka läinud.

Tanieli 7. pt.

Kirjeldatakse Tanieli enda sümboolset unenägu neljast ,,elajast" —

tulevastest kuningriikidest. Viimasel olnud 10 sarve — 10 kuningat, kellest

viimane kiusanud usklikke ja saab seetõttu taevaliku kohtu läbi ,,ära

kaotatud ja hukka saama otsani".

Tundub nii. et 1 Moosese raamatu kahes esimeses unenäos ilmneb antiikajale

iseloomulik uskumus, et jumal on inimestega nende unenäo ajal kontaktis.

Parapsühholoogiliselt kõige usutavamad on Joosepi enda kaks unenägu

ja neli unenägu, mida ta tõlgendas, samuti sõdurite prohvetlikud unenäod

enne lahingut (Kideoni lugu).

Tanieli raamatu kolm unenägu on aga arvatavasti ideoloogilised

konstruktsioonid, mille aluseks on sumeri 4 ajastu legend, vajadus oma usku

ülistada ning vaenlasi heidutada. Analoogne on ka Johannese ilmutusraamat,

mis kannab Rooma impeeriumi vastast programmi.

Tuleks tähelepanu juhtida veel asjaolule, et Piiblis realiseerub prohvetlus

hiljemalt 14 aasta jooksul. Aastasa-dade või -tuhandetega pole siin mingil

juhul tegemist. Isegi siis, kui usuksime sõna-sõnalt Tanieli raamatu

ennustusi, ei ulatuks nende täidemineku aeg üle paarisaja aasta.

Piiblis on veel üheksa viidet unenägude k o h t a.

V Moosese 13, 2-6.

,,Kui prohvet ehk unenägija peaks su seas tõusma ja ta lubab sulle ühe tähe

ehk imeteo ja see täht ehk imetegu tuleb, mis ta su vastu rääkinud ja ta

ütleb: lähme teiste jumalate järele, mis sa ei tunne ja teenigem neid.

Ei pea sa mitte selle prohveti ehk selle unenägija sõna võtma kuulda..."

1 Samueli 28, 6.

Saul küsib nõu Jehoovalt vilistide vastu.

,,Ja Saul küsis Jehovalt aga Jehova ei vastanud temale ei unenägude ega

Arimi ega prohvetite läbi."

Siis läks Saul spiritistliku meediumi juurde nõu saama. Samueli vaim

ennustas talle kadu.

1 Kuningate 3, 5.

,,Kibeonis näitas ennast Jehova Salomonile öösel unes ja Jumal ütles:

,,Palu, mis ma pean sulle andma.""

1 Kuningate 9, 2-9.

,,Siis andis Jehova ennast Salomonile teist korda näha, nõnda kui ta ennist

temale oli Kibeonis annud näha."

Koguja 5, 6.

,,Sest kus palju unenägusid, seal on tühised asjad, nõnda ka kus palju

sõnu, aga sina karda Jumalat."

Jeremia 23, 25-30.

Jehoova kõne: ,,Ma olen kuulnud, mis prohvetid ütle-vad, kes minu nimel

prohveti viisil valet räägivad ja ütlevad: ,,Ma olen unenäo näinud... Nemad

on prohvetid oma südame kavaluse järele...

Prohvet, kelle juures on unenägu, see jutustagu unenägu ja kelle juures on

minu sõna, see rääkigu mu sõna tões, mis on õlil tegemist puhta viljaga?

ütleb Jehova.

Vaata, seepärast ütleb Jehova, tulen mina prohvetite peale, kes mu sõnad

üks teise käest varastavad."

Jeremia 27, 9.

,,Ja teie ärge võtke mitte kuulda eneste prohveteid, ei eneste õnneandjaid

ega eneste unenägemist, ei eneste lausujaid ega eneste nõidasid, kes teie

vastu ütlevad sedaviisi ,,Teie ei pea mitte Paabeli kuninga alla saama.""

Tanieli 1, 17.

,,Aga neile nelja noore mehele andis Jumal tundmise ja mõistuse kõiksuguses

kirjas ja tarkuses ja Taniel oli mõistlik kõiksuguse nägemise ja unenägude

peale."

Joeli 3, 1.

Jehoova kõneleb: ,,Ja pärast seda peab sü'ndima: ma tahan oma vaimu välja

valada kõige liha peale ja teie pojad ja teie tütred peavad prohveti viisil

rääkima; teie vanarahvas peab unenägusid unes nägema, teie noored mehed

peavad prohveti nägemusi nägema."

Mida kokkuvõtteks öelda? Ka siin ilmneb varakristlaste vöitlus oma usu

eest. Tunnustatakse ,,unenägijate" ja ,,prohvetite" vaimset võimu. Oli ju

vanasti sageli põhimõt-teks: anna mulle ,,täht" (mingi ime või prohvetlus)

ja ma usun kõike, mida sa kuulutad! Ja polnud sugugi ükskõik, mida

kuulutati. ,,õige" ja ,,vale" prohveti eristamisel oli peale sündmustekohtu

veel ideoloogiline kriteerium.

Kinn-itatakse veel kord: Jehoova annab unenäod ja ka võime neid mõista.

RAHVUSEEPOSED

HOMEROSE ,,ILIAS" (u. VIII saj.e.Kr.)

Siin on hulganisti viiteid ennetele, ennustustele ja prohvetlikele

unenägudele. Tsiteerin huvitavamaid.

Et lasta troojalasi ajutiselt võita ning sellega tõmmata Achilleust taas

võitlusse, otsustas Zeus:

,,Siis parem kõikidest muist näis järgmine otsus ta meelest: et näeks

petlikku und Agamemnon, Atreuse võrse.

Kutsuski Und siis Kronion ja nii sõnad lennukad lausus:

Atreuse poeg Agamemnoni telki sa kuulmatult hiili ning seal täpselt nii

sõnad teata, mis ütlen ma sulle.

Las käsib sättida valmis end kõik pikkhiuksed argiivid võitluseks; ütle, et

nüüd kord viimati vallata võib ta laiateelise Trooja, et käes ses asjas on

üksmeel taevaste keskel Olympose hooneis. Kõik on Hera veennud palvega

neid. Nüüd hukatus ootamas Troojat.

Ütles ta nii. Kohe läks Uni petlik, kuuldes käsku, tõttaval lennul Ahhaia

mustkülgsete laevade juurde ning Agamem-noni telki, ta Atreuse järglase

leidis suikumas ning tema ümber ambroosialikuna hõljus.

Seisma siis jäi tema peatsis ja näolt näis just nagu Nestor, Neleuse poeg,

keda muist enam austas vürst Agamemnon raukade seas. Tema näol Uni taevalik

nõnda nüüd ütles...

Ütles ta nõnda ja siis kadus. Atreuse järglase jättes pea täis mõtteid ja

plaane, mis ei pidanud teostuma iial."

Oluline on Kalchise ennustus loomaende põhjal — madu söönud altari alt ära

9 poega koos emalinnuga. Seda tõlgendanud Kalchis nii. et Trooja langeb

kümnendal aastal.

Saatuse vääramatust näitab järgmine lõik, mis räägib Odysseusest ja

Diomedesest:

,,Nüüd ühes vankriga saagiks nad said kaks sangarit vahvat, kel isaks

Perkota maa ennustustark oli, Merops.

Poegade saatust see nägi ette ja ei lubanud sõita neid mehitapvasse

taplusse. Kuid pojad sellest ei hoolinud, sest kodunt kiskusid neid ära

surma ja saatuse haldjad."

Erandliku juhusena on ennustuse ütlejaks jumalanna Hera tahtel isegi

kõnevõimeliseks saanud Achilleuse hobune Xanthos. Ta ütleb oma peremehele:

,,Ka sina hukkuma pead mehe maise ja taevase käe all."

Ennustuse teataja võib esineda ka surnu vaimuna. Nii ilmub Patroklose vaim

Achilleuse telki ja ennustab sõbrale peatset surma. Ühtlasi palub ta nende

luud ühte matuseurni panna.

HOMEROSE ,,ODÜSSEIA" (VIII saj.e.Kr.)

Märkimisväärne on ennustuse täitumise aja pikkus (Alithersose ennustus

Odysseusele):

,,Ennustan harjunud suul, oma asja ma hästi ju tunnen.

Kõik on kulgenud nõnda ka, ütlen, Odysseuse saatus, kui seda

ennustanud siis ma, kui sangarid läksid Ahhaiast Ilionisse ja nendega koos

arurikas Odysseus: et hädad suured tal ees, et hukkuvad kaaslased kõik tal,

et koju tundmatult saabub ta kord — kahekümnendal aastal."

Nagu ,,Iliases", nii võib ka ,,0düsseias" jumalus saata magaja juurde mingi

uneolendi, ilmutuse. Nii tegi Pallas Athena, saates Penelopeia juurde selle

une ajal ta õe Iphtima kujulise ilmutuse, et see Penelopeiat trööstiks.

Mõnikord moondab aga jumalus end ise mõne inimese taoliseks ja ilmub unes.

Nii läheb Athena vürst Alkinoosi tütre juurde tema sõbrannana ja soovitab

minna pesu pesema (et neiu päästaks seal merehädast ellujäänud Odysseuse).

Märkimist väärivad kolm lõiku, kus ennustuse täitumis-aeg pole antud mitte

ajaühikutes kindlast hetkest arvates, vaid seostatud mingi teise sündmusega

(Homerose aegadel ju kuupäeva ega aastaarvu tähtajana ei saanud olla, sest

puudus ühtne ajaarvamine):

,,...sest oli seadnud ju saatus, et Ilion hukkub, kui sinna veetakse

puuhobu suur."

Faiaakide vürst Alkinoos kõneleb: isa Nausithoos rääkis, et Poseidon lööb

puruks faiaakide kindlaima laeva ,,kui kojusaatmise teelt udusinkjatel

lainetel see saabub ning suleb linnagi meil, tehes mäe ülikõrge me ümber.

Nü kord ennustas rauk."

Kükloop rääkis, et ennustustark Telemos Eyrymides ennustas, et k u i

saarele tuleb Odysseus, siis kaotab ta oma ainsa silma (Odysseuse eest ei

teadnud kükloop aga end hoida, sest Odysseus ütles enda olevat Eikeegi).

Vanade kreeklaste arvates ei olnud saatus mitte alati jäigalt fikseeritud:

Ńņšąķčöū: 1, 2, 3, 4, 5



2012 © Āńå ļšąāą ēąłčłåķū
Ļšč čńļīėüēīāąķčč ģąņåščąėīā ąźņčāķą˙ ńńūėźą ķą čńņī÷ķčź īį˙ēąņåėüķą.